Septembri tihedam liiklus ei ole viinud avariide arvukuse kasvuni

Selleks, et aidata liiklejatel uue rütmiga kohaneda, käib Eestis teavitustöö, mis tuletab meelde üksteisega arvestamise olulisust ja jagab juhiseid, kuidas plekimõlkimise korral kiiresti ja õigesti tegutseda. Septembri alguses peame kõik harjuma uue liiklusrütmiga Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse esimehe Tuuli Pärensoni sõnul muudab kooliaasta algus liikluspilti üle Eesti. „Septembri esimestel päevadel on tänavatel taas palju lapsi, kes alles harjuvad oma kooliteega, samal ajal naasevad täiskasvanud puhkustelt tavapärasesse töö- ja liikumisrütmi. See tähendab rohkem liiklejaid ja rohkem olukordi, kus tuleb üksteist märgata ja teistega arvestada,“ ütles Pärenson. Viimase nelja aasta jooksul on esimesel koolinädalal olnud liikluskindlustuse juhtumeid vahemikus 624–681, seega püsinud üsna stabiilsena. Kui 2022. aastal oli 624 juhtumit, siis kahel järgmisel aastal kasvas nende arv mõõdukalt, jõudes 2024. aastal 681-ni. Mullu langes õnnetuste arv taas 640-ni. Märksa rohkem on aastati kõikunud kahjude suurus: 2022. aasta 1 miljonilt eurolt kasvas kogukahju 2024. aastaks ligi 2,5 miljoni euroni, kuid langes eelmisel aastal 1,4 miljoni euroni. „Hea on näha, et sügisega kaasnev suurem liikluskoormus ei ole viimastel aastatel toonud kaasa juhtumite arvu kasvu. Samas on üle 600 liikluskindlustuse õnnetuse ühe nädala jooksul endiselt väga palju. Kõige olulisem on tehdä kõik selleks, et neid juhtumeid oleks vähem. Kui aga siiski taba ootamatu juhtum, peab inimene teadma, kuidas tegutseda ja kust vajadusel abi saada,“ ütles Pärenson. Politseinikke on tänavatel rohkem Kooliteede turvalisuse tagamiseks on Politsei- ja Piirivalveamet esimesel nädalal väljas tugevdatud jõududega. Korrakaitsjad ja vabatahtlikud patrullivad laste peamistel liikumisteedel, et hoida ära liiklusohte ja manitseda juhte ettevaatlikkusele. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juhi Sirle Loigo sõnul on täiendavate jõudude väljapaneku eesmärk aidata nii lastel kui ka autojuhtidel septembri alguses muutuva liiklusrütmiga harjuda. „Oleme eelkõige seal, kus liigub palju koolilapsi. Aitame lastel turvaliselt kooliteed alustada ning oleme autojuhtidele nähtavalt meeldetuletuseks, et liiklusesse on naasnud koolilapsed, kelle liikluskäitumine ei ole veel välja kujunenud. Eriti just täiskasvanud liiklejate roll on olla nüüdsest veelgi tähelepanelikum, arvestavam ja rahulikum ning tagada kõikide laste turvaline teekond – et lapsed jõuaksid turvaliselt ja tervena koju ja kooli. Meie tavalisest suurem kohalolek on ennekõike selleks, et septembri avapäevad mööduksid kõigi jaoks võimalikult turvaliselt,“ ütles Loigo. Lapse ohutu koolitee on täiskasvanute ühine vastutus Murelikuks tegevaks statistikas selgub, et 2025. aastal sai Eesti liikluses vigastada üle 300 lapse ja noore vanuses 0–17 aastat, sisuliselt keskmise kooli jagu lapsi. Kaks kolmandikku neist sai vigastada jalakäija, jalgratturi või kergliikurijuhina. Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevichi sõnul kujuneb lapse liiklustarkus kodu ja kooli koostöös, kuid suurem vastutus lapse ohutuse eest jääb alati täiskasvanule. „Laps alles õpib liiklust lugema, täiskasvanu peab oskama tema eksimustega arvestada. Kooliaasta alguses tähendab see juhile eelkõige sobiva kiiruse valimist ja suuremat tähelepanu koolide, ülekäiguradade ja teiste laste liikumiskohtade läheduses. Lapsevanemal tasub aga koolitee koos lapsega läbi käia, ohukohad läbi arutada ja kinnistada lihtsat põhimõtet: peatu, vaata, veendu. Ka ülekäigurajal tuleb enne tee ületamist veenduda, et sõidukijuht on sind märganud,“ ütles Pashkevich. Kui ikkagi juhtub, saab õnnetuse vormistada avarii.ee-s Digitaalsed lahendused on teinud kergemate avariide vormistamise oluliselt kiiremaks. Kui inimkannatanuid ei ole ja osapooled on süüdlases ühel meelel, saab asjaajamise ära teha otse sündmuskohal nutitelefoni abil. Digitaalse vormistamise osakaal on viimastel aastatel kasvanud pea kolm korda. 2022. aasta septembri alguses vormistati veebis 20% juhtumitest, samas kui 2025. aastal ulatus see näitaja juba 56 protsendini (382 juhtumit). „Liiklusõnnetus on alati ootamatu ja esimesel hetkel võib olla keeruline aru saada, mida edasi teha. Kui keegi pole viga saanud ja osapooled on juhtunu asjaoludes ühel meelel, ei ole üldjuhul vaja politseid kohale kutsuda. Avarii.ee kaudu jõuab info kindlustusandjani ja kahjukäsitlus saab alata. Ühtlasi ei seo tavapäraste plekimõlkimiste vormistamine politsei ressurssi ning politseinikud saavad keskenduda olukordadele, kus nende abi on kõige rohkem vaja. Soovitan väiksemate liiklusõnnetuste korral kasutada avarii.ee keskkonda. Seal saab juhtumi lihtsalt vormistatud ja edasise asjaajamise liikuma,“ ütles LKF-i juhatuse esimees Tuuli Pärenson.